WUSHU võitluskunsti tuntakse läänemaailmas veel kung-fu nime all. WUSHU-d ja KUNGFU-d loetakse sünonüümideks. Wushu nimetus võeti laialdaselt kasutusele alles seoses kultuurirevolutsiooniga.

Wu – tähendab sõda ja shu – kunsti, kung – energiat ja fu – aega, mida võib ka tõlgendada kui oma oskuste viimist täiuslikkuseni.

WUSHU – tähendab tänapäeval Hiina päritolu võitluskunste.

Wushu on tõhus praktiline võitlussüsteem, milles on paljud võinud veenduda mitmete kaasaegsete filmide najal. Wushu on kõige mitmekülgsem idamaiste võitluskunstide kogum, kust võib iga soovija leida midagi enda jaoks: noortele Sanda/Qinda vabavõitlus ja talud (vormide tegemine), vanematele inimestele Taiji ja Qigun jpm.

Wushu jaguneb suuresti kaheks peamiseks haruks: modernne wushu ja traditsiooniline wushu. Nii modernne kui ka traditsiooniline wushu koosneb omakorda üldistatult kahest osast: taolu ja sanda/sanshou.

Taolu: võitlus kujuteldava vastasega, siia alla käivad kompleksid/vormid/kavad ilma vastaseta nii relvadega kui ilma, osad talud on koos ühe või mitme vastasega (need harjutused on mõeldud edasijõudnutele).

Sanda/sanshou/lei tai: – täiskontaktiga ja reeglitega võitlus koos kaitsmetega.

Peale võitlustehnikate on wushu’s omal kohal ka keha ja vaimu tugevdamise tehnikatel (meditatsiooni/kontsentratsiooni harjutused, luude tugevdamise tehnikad, närvide tuimestamised jms).

 

Eesti Wushu Kungfu Föderatsioon

“Wushu on kõike haarav eluviis mis on kaugel sellest, et olla vaid julm võitlusmeetod. Ta õpetab alandlikkust, julgust ja usku iseendasse. Ta õpetab enesekaitset aga ka aukartust elu ees ja vaoshoitust. Annab aluse, et inimese meelerahu ei rikuks ei hirm ega eneseuhkus. Laskmata segada endast ja teistest, omades tugevat keha ja vaimu saab inimene täita oma kohustust iseenda, perekonna ja riigi ees.

Wushu loetakse üheks vanemaks käsivõitlusviisiks. Algul kujutas Wushu endast puhtalt käsivõitlust, hiljem lisandusid sinna juurde erinevad elemendid nagu kaikad, mõõgad, odad, noad jms . Tõelise Wushu meistri käes võis muutuda ükskõik milline ese ohtlikuks relvaks.

Wushu -d praktiseeritakse keha tugevdamiseks, enesekaitseks, ravi otstarbel ja ka vaimu arendamiseks. Siin kohal peab ära märkima, et Wushu treeningust 70%-90% koosneb just nimelt vaimsetest harjutustest vähemalt vanasti oli see nii kuid tänapäeval ei ole selleks lihtsalt võimalust nii on paljud meistrid läinud välise külje õpetamise teed.”